Mis on implantaat? Millal ja miks seda eelistada?

Kaasaegse hambaravi peamisi eesmärke on ennetada hammaste kaotust. Sellegipoolest on vahel vaja hammas eemaldada. Puuduvate hammaste asendamiseks kasutatakse järjest enam implantaate. Mis on implantaat ning millal ja miks võiks seda eelistada?

Hammaste säilitamine ja tervena hoidmine on oluline, sest ka üheainsa hamba kaotamine võib mõjutada kogu hammastikku ning hambarea välimust. Seetõttu püütakse kaasaegse hambaravi abil ennetada hammaste kaotust, ravides õigeaegselt hambakaariest ja igemehaiguseid ning teostades vajadusel juureravi.

Kuidas vältida hamba kaotust?

Enamlevinud põhjused hamba eemaldamiseks on:

  • Ulatuslik kaaries (suured hambaaugud).
  • Kaugelearenenud igemehaigus.
  • Infektsioon või abstsess (mädane põletik).
  • Hambatrauma jm.

Kui ettenägematu trauma välja arvata, saab ülal nimetatud haiguslikke seisundeid siiski sageli ennetada õige suuhügieeniga.

Mida teha, et tagada hammaste pikem eluiga?

  1. Hoida head suuhügieeni: pesta hambaid 2 x 3 min päevas, kasutada igapäevaselt suuvett ja hambaniiti.
  2. Käia regulaarselt hambaarsti juures kontrollis (min 1 x aastas).
  3. Vähendada suhkrurohkeid ja happelisi toite/jooke.

Alati ei ole hamba säilitamine ka kõigile kaasaaegse hambaravi eelistele vaatamata võimalik. Kui hammas tuleb siiski eemaldada, kasutatakse puuduva hamba asendamiseks järjest enam implantaati.

Mis on implantaat?

Hambaimplantaat on enamasti titaansulamist tehisjuur, mis paigaldatakse lõualuusse kaotatud või eemaldatud hamba asemele. Luustumisperioodi järgselt kinnitatakse implantaadi külge patsiendi oma hamba kuju ja funktsiooni matkiv hambakroon.

Implantaadid on tavaliselt valmistatud titaanist. See kehasõbralik materjal tagab implantatsioonijärgse optimaalse paranemise lõualuus (osseointegratsioon). Vastavalt implantatsiooni kohale ja luu kvaliteedile luustuvad implantaadid 3 kuni 6 kuu jooksul, kusjuures alalõualuus toimub luustumine kiiremini kui ülalõualuus. Luustumise protsessi ajal võib kanda implantaadi peal ajutist hambaproteesi.

Hammas ja hambaimplantaat

Implantaat kui hambajuure püsiv asendaja on aluseks kroonile, sillale või proteesile. Implantaadiga saab asendada üksikut või mitut puuduvat hammast. Implantaadid võivad moodustada ka toe mahukale mitte-eemaldatavale proteesile (sillale) või eemaldatavale proteesile, kui suus ei ole enam piisavalt oma hambaid.

Implantatsiooni erinevad võimalused:

  1. Implantaat. Hambaimplantaadiga saab asendada ükskõik millise puuduva hamba.
  2. Implantaatsild. Kui asendamist vajab kolm või enamat hammast, võib valmistada implantaatsilla. Selle lahenduse puhul on kroonid üksteisega seotud ja sõltuvalt tühimiku suurusest toetab neid stabiilne kahest või enamast implantaadist koosnev alus.
  3. Totaalprotees. Patsientidel, kelle üla- või alalõuas puuduvad kõik hambad, on võimalik asendada terve hambakaar neljale kuni kaheksale implantaadile toetuva totaalproteesi abil.
Implantatsiooni erinevad võimalused
1. Implantaat. 2. Implantaatsild. 3. Totaalprotees.

Koostöös hambaarstiga valitakse vastavalt suuõõne seisundile ja soovitud funktsioonile implantaatide tüüp ja arv. Puuduva hamba asendamisel implantaadile kinnituva krooniga tuleb iga puuduva hamba asemele paigaldada implantaat. Sildade kasutamisel piisab väiksemast implantaatide arvust – seetõttu on protees küll odavam, ent selle puhastamine võib olla keerukam.

Kuidas aitavad implantaadid allesjäänud hambaid säilitada?

Implantaadid taastavad eelkõige puuduvate hammaste funktsiooni ja parandavad üldist esteetikat, kuid kaudselt aitavad need kaasa ka allesjäänud hammaste tervisele. Kõik hambad otsivad kontakti. See tähendab, et…

  • Ühe või mitme hamba puudumine põhjustab enamasti kõrvalhammaste nihkumise tühimiku suunas. Samuti hakkab oma kohalt välja vajuma vastashammas.
  • Hammaste nihkumine toob kaasa ruumipuuduse, mis takistab hilisemat hamba asendamist proteesiga. Puuduva hamba piirkonnas tekib aja möödudes ka luukadu, mis raskendab proteesimist.
  • Hammaste liikumisel võivad igemete kõrgus ja kontuurid muutuda ebaühtlaseks, mis põhjustab teatud kohtades hambakatu kogunemist ja soodustab hambakivi teket. See omakorda loob soodsad tingimused parodontiidi ja kaariese tekkeks.
  • Hammaste nihkumine muudab ka hambumust ja naeratuse üldist esteetikat.
  • Probleemsel suupoolel vähenevad mälumiskontaktid, mistõttu võib inimene hakata sööma rohkem teise suupoolega. See võib viia alalõualiigeste vaevusteni.
  • Tagumiste hammaste puudumise korral on suurem mälumiskoormus eeshammastel, mis viib nende suurema kulumise ja asendimuutusteni.

Millal ja miks eelistada implantaati?

Implantaat on parim lahendus puuduva hamba või hammaste asendamiseks, kui…

  • Esteetilist tulemust pole ilma kunstjuureta võimalik saavutada.
  • Soovid mugavat, suhu fikseeritud lahendust, mis oleks võimalikult oma hammaste moodi.
  • Ei soovi kõrvalhammaste lihvimist, mida eeldab näiteks sildade paigaldamine.
  • Ei saa või ei taha kanda suust eemaldatavat proteesi.
  • Eemaldatav protees või täisprotees ei püsi suus ilma implantaadikinnituseta.
  • Soovid lahendust, mis ei vaja erihooldust – implantaadi hooldus toimub samamoodi nagu oma hammaste eest hoolitsemine (hambaharjaga puhastamine, hambaniidi või hambavaheharjakeste kasutamine).
  • Soovid pikaaegseima prognoosiga lahendust, mis suudab alternatiividega võrreldes paremini säilitada olemasolevat luu ja igeme mahtu.

Kuidas toimub implantaadi paigaldamine?

Hambaimplantaadi paigaldamine on kirurgiline operatsioon, mida reeglina tehakse ambulatoorselt (ilma haiglas viibimiseta) ja kohaliku tuimastusega (ilma narkoosita).

Implantatsioon on patsiendi jaoks suhteliselt kerge protseduur, mis ei kahjusta tervist. Mõningad tüsistused (veresoonte ja närvide vigastused) on implantaatide paigaldamisel võimalikud, kuid tänu kaasaegsetele vahenditele ja hambaarstide kõrgele kvalifikatsioonile on need siiski üsna ebatõenäolised.

  • Enne implantaadi paigaldamist viiakse läbi põhjalik analüüs, mille käigus hinnatakse lõualuu, ülejäänud hammaste ja igemete tervislikku seisundit, hambumust ning võimalikke vastunäidustusi. Ettevaatlik tuleb olla neil inimestel, kellel on neerukahjustus, soodumus veritsusele või nõrk immuunsüsteem. Ka südame-veresoonkonna või reumaatiliste haiguste ning ravimatu või halvasti ravitud suhkruhaiguse puhul on rangelt soovituslik pidada nõu arstiga võimalike riskide kohta.
  • Röntgenpiltide ja/või teiste diagnostiliste vahenditega uuritakse luu kvaliteeti. Kui olemasoleva luu kvaliteet ja maht ei ole implantaadi paigaldamiseks piisav, on mõnel juhul vajalik luusiirdamine, milleks kasutatakse kehaomast luud või luuasendusmaterjali. Ülalõuas võib see tähendada põskkoopapõhja tõstmist. Luusiirdamine toimub enne implantaadi paigaldamist või implantatsiooni ajal.
  • Mõnikord on vaja siirdada ka igemekude, seda eriti eeshammaste piirkonnas.
  • Enne operatsiooni tuleb kindlasti ravida katkised hambad ja igemehaigused ning vajadusel korrigeerida hambumust.

Kaheetapilise implanteerimise puhul sisestab hambaarst esmalt kunstjuure sinna, kus asus varem oma hambajuur. Pärast luustumisfaasi lõppu järgneb implantaadi proteesimine. Selleks paigaldatakse implantaadi sisse pealisehitus (tugipost) ning valmistatakse planeeritud hambaprotees.

Sõltuvalt konkreetsest olukorrast kasutatakse mõnikord kohest implantaadi koormamist, st pannakse ajutine kroon vahetult pärast implantaadi luusse paigaldamist.

Milline on sildade ja implantaatide eluiga?

90% implantaatidest, mis paigaldati 10 aastat tagasi, täidavad oma eesmärki tänaseni.

Silla ja implantaatproteeside paigaldamise õnnestumist on hinnatud erinevalt. On tõestatud, et reeglina luustuvad implantaadid probleemideta. Pikaajalised probleemid tulenevad pigem suutervisest. Nii võivad tekkida igemehaigused (nt parodontiit) ka implantaatide puhul (periimplantiit).

Sildproteesi paigaldamiseks on vajalik lihvida ka kõrvalhambad. Varem või hiljem võib sildprotees vajada väljavahetamist. Võib juhtuda, et vajalik on asendada ka lihvitud kõrvalhambad implantaatidega.

Implantaadil on tänaste teadmiste põhjal kõige pikaajalisem edukas prognoos. Hiljutised uuringud on näidanud, et 90% implantaatidest, mis paigaldati 10 aastat tagasi, täidavad oma eesmärki tänaseni.

Implantaadikaotus – eriti implantaadi pikema kandmise korral – on sageli seotud ebapiisava suuhügieeniga. Tihti on need aga individuaalsed tegurid (suitsetamine) või patsiendi üldtervislikud muutused, mis võivad põhjustada implantaadikaotuse.

Kuidas sildu ja implantaate hooldada?

Pärast hamba proteesimist on vaja käia regulaarselt hambaarsti juures kontrollis. Sealjuures kontrollitakse implantaadi seisukorda ja suuhügieeni ning antakse nõuandeid hoolduseks.

Lisaks tavapärasele suuhügieenile peaks proteesi ja implantaadi puhastamiseks kasutama peale tavalise hambaharja ka implantaatide puhastamiseks valmistatud spetsiaalseid abivahendeid ja tehnikat. Nii peaks sildade igemepoolset osa iga päev puhastama spetsiaalse hambaniidiga, millel on karvane puhastusosa. Ka implantaate peaks puhastama kas samasuguse hambaniidi või spetsiaalsete hambavaheharjadega.

Spetsiaalsete puhastusvahendite (hambavaheharjad, hambaniit) kasutamine kindlustab implantaadi pikaajalise kinnituse ning aitab vältida luu põletikulist hävinemist (periimplantiiti). Sõltuvalt individuaalsest riskiastmest on vajalik hammaste professionaalne puhastamine.

Nõuanded patsiendile pärast kirurgilisi protseduure

  • Kolm tundi pärast protseduuri vältige sööki ja jooki.
  • Ärge häirige haava keelega ja vältige suitsetamist 4 tundi peale operatsiooni.
  • Te võite süüa ainult pehmet ja jahedat toitu. Kuuma teed ja kohvi vältida 5 päeva.
  • 3 päeva jooksul peale operatsiooni kasutage valuvaigisteid. Näiteks: Ibuprofen 400 mg 3-4 korda päevas 3-5 päeva jooksul või Paracetamol 1000 mg 3 korda päevas 3-5 päeva jooksul.
  • Kloorheksidiini (0,12%-0,2%) tuleb kasutada suu loputamiseks hommikul ja õhtul 7-10 päeva peale operatsiooni. Hoida lahus 20 sekundit suus ja välja sülitada.
  • Juhul kui arst kirjutas teile välja antibiootikume, ostke need välja ja võtke ravimeid juhendi järgi.

MegaGen implantaadid

K3 Hambaravi kasutab MegaGen hambaimplantaate, mis on üks innovaatilisemaid ja kiiremini arenevaid implantaatsüsteeme maailmas.

Miks eelistada MegaGen implantaate?

  • Vähem visiite. Arstid, kes kasutavad MegaGen AnyRidge implantaate, saavad tänu implantaadi patenteeritud unikaalsele disainile sageli teha kolm protseduuri ühe ravivisiidiga: haige hamba eemaldamine, implanteerimine ja ajutise krooni paigaldamine.
  • Loomulik esteetiline tulemus. Proteetika on implantatsiooni teine etapp, mille jooksul valmistatakse kunsthamba nähtav osa ehk kroon. MegaGen implantaatsüsteemi kasutavatel arstidel on väga lai valik proteetilisi valikuid, sealhulgas täielikult individualiseeritavaid kroone.
  • Tõestatud kvaliteet. MegaGen hambaimplantaadid on valmistatud kvaliteetsest ja vastupidavast materjalist (4. klassi külmtöödeldud titaanist). MegaGen implantaadi teaduslikult tõestatud innovaatiline disain sisuliselt välistab tugiposti ja implantaadi lahtitulemise ohu.
MegaGen AnyRidge implantaat
  • Digitaalne hambaravi. 2017. aastal avati Eestis üleeuroopaline MegaGen’i digitaalse hambaravi keskus R2 Center. Keskus võimaldab MegaGen’i arstidel kasutada suunatud kirurgiat, planeerides implantaadi ja krooni positsiooni virtuaalselt arvutis, mis tagab maksimaalse täpsuse ja töökvaliteedi.
  • Koolitused ja elukestev õpe. Arstidele täiendõppe pakkumine ning arstide maailmatasemel koolitamine on MegaGen Eesti üks kõige olulisematest tegevustest. MegaGen implantaatsüsteemi kasutavad kirurgid osalevad kursustel ja hambaravi konverentsidel nii Eestis kui ka mujal maailmas.
  • Innovatsioon ja ülemaailmne haare. MegaGen on saanud rahvusvaheliselt tuntuks tänu oma toodete kvaliteedile ja innovatsioonile. MegaGen implantaatsüsteemi kasutavad tippkirurgid enam kui 100 riigis üle maailma. Tänu sellele saad MegaGen implantaadiga vajadusel esmaabi ka välisriigis viibides.
  • Naeratus kogu eluks. MegaGen implantaatidel on tipptasemel õnnestumise protsent, mistõttu kehtib kõigile implantaatidele eluaegne garantii. Kui ravi käigus implantaadiga midagi juhtub, annab MegaGen uue implantaadi tasuta.

Meie kliinikus abistab Sind implantaadiraviga:

Dr. Kristina Saarepera

Dr. Kristina Saarepera on pikaaegse kogemusega implantoloog ning implantatsiooni ja digitaalse hambaravi koolitaja, kelle käe all on õppinud paljud Eesti ja Läti hambaarstid.

Miks eelistab Dr. Kristina Saarepera MageGen implantaatsüsteemi ja digitaalset suunatud kirurgiat, saad lugeda lisaks meie varasemast blogipostitusest “Täppisteadus implantoloogias”.

Implantatsiooni konsultatsioonile saab aega broneerida meile helistades või kirjutades.

Allikas: Teadusliku taustaga patsiendiinfo, koostatud Eesti Hambaarstide Liidu ja MegaGen’i materjalide põhjal

Jagamine on hoolimine

Facebook
Twitter
LinkedIn

Kõik postitused

Laste hambaravi
Tööpakkumised

Hambaarst

K3 Hambaravi sõbralik kollektiiv ootab endaga liituma osalise või täiskoormusega hambaarsti. K3 Hambaravi kliinik Tallinna

suuhügieen
Suuhügieen

Suuhügieeni ABC

Katkised hambad pole paratamatus, millega tuleb leppida. Korrapärane ning õigete võtetega suuhügieen on koos hambasõbraliku toitumisega

Hambaravi soovitused

Mis on sedatsioon?

Sedatsioon on anesteesia meetod, mille puhul patsiendile manustatakse veenisiseselt ravimeid, mis tekitavad unisust, muudavad rahulikuks

Digitaalne hambaravi

Täppisteadus implantoloogias

Populaarsed asjad või nähtused on väga harva tekkinud eelmisel päeval, pigem ikka aeganõudva arendusfaasi, katsetuste

Tervislik toitumine
Tervislik toitumine

Hambasõbralik toitumine

Hambad hakkavad lagunema, kui toit on liiga magus, janu korral juuakse muid jooke peale vee