Nõuanded

Pärast tuimastuse tegemist

Pärast tuimastuse tegemist peab olema ettevaatlik, et ei hammustaks katki keelt, põske või huult. Eriti oluline on seda jälgida alumiste hammaste parandamise järgselt, sest siis on tuimastuse mõju pikem ja tugevam. Söömist on soovitav vältida tuimastuse kadumiseni.

Tuimastus võib teha ka veidi uniseks, eriti pikkade protseduuride puhul tehtud suuremate tuimastuskoguste korral. Sel juhul pole kohe peale visiiti soovitav autorooli istuda.

Pärast täidise paigaldamist

  • Võib hammas olla hell või tundlik külmale-kuumale. Need kaebused kaovad enamasti mõne päeva kuni mõne nädalaga.
  • Võib esineda kerge valulikkus kokku hammustades. Selline hellus võib samuti püsida paarist päevast paari nädalani. Enamasti kaob tundlikkus siiski mõne päeva jooksul. Kui aga hamba hellus püsib või tekivad spontaansed valuhood, tuleks uuesti hambaarsti poole pöörduda.
  • Võib sügava hambaaugu tõttu hambanärv nii palju kahjustunud olla, et tavalisest täidisest hamba paranemiseks ei piisa ning hammas võib hakata valutama. Valu võib tekkida mõne päeva jooksul peale täidise panemist või ka hiljem. Sel juhul vajab hammas juurekanalite ravi.
  • Kui arst on asetanud ajutise täidise, ei ole soovitav pärast visiiti tund aega süüa.
  • Kui hambatäidis on kare, hambatäidis jäänud “kõrgemaks” või takerdub hambaniit hambavahet puhastades, juhi sellele arsti tähelepanu ning palu täidist viimistleda. Sellised viimistlemata piirkonnad koguvad kergesti hambakattu ning võivad tulevikus põhjustada sekundaarkaariest ehk täidise kõrvale uue hambaaugu tekkimist.

Pärast juureravi

  • Võib ravitav hammas olla pisut tundlik või hakata isegi valutama. See on tingitud juurekanalisse paigaldatud medikamendist või juurekanali töötlemisest instrumendiga. Kuid need sümptomid peaksid ajaga siiski mööduma.
  • Ägeda põletiku korral ei pruugi juureraviga alustamisel kaebused ja valu kohe täielikult kaduda. Mõnikord võib mõne vana kolde (kroonilise juurepõletiku korral) avamisel põletik ägeneda. See on normaalne nähtus. Sellisel juhul võib arst välja kirjutada antibiootikumide kuuri või valuvaigisteid. Ravimeid peab võtma vastavalt arsti soovitustele ning antibiootikumide kuuri ei tohi enneaegselt lõpetada isegi juhul kui kaebused kaovad.
  • Kui valu, hoolimata valuvaigistitest, umbes nädala jooksul ei möödu või peaksid ilmnema näidustused nagu paistetus, palavik või mõni muu tõsisem haigusnäht, siis peaksite tulema uuesti arstile hammast näitama või vähemalt helistama kliinikusse, et saada juhiseid edasise käitumise osas.
  • Ärge sööge umbes tunni jooksul, sest hambale asetatud ajutine täidis on pehme ja võib koos toiduga hambalt eemalduda. Ajutise täidisega hammas on ka suhteliselt nõrk. Hoiduge hammustamast väga kõvasid toite, et vältida hamba serva murdumist.
  • Kui ajutine täidis ära tuleb, on vajalik esimesel võimalusel raviarsti poole pöörduda, ja uus ajutine täidis panna, et mikroobid uuesti juurekanalisse ei pääseks.
  • Tuleb hamba krooniosa taastada võimalikult ruttu, et vähendada hambaseina murdumise riski ja vältida juurekanalite uuesti infitseerumist.
  • Tuleb umbes aasta pärast hammast kontrollida ning teostada kontrollröntgen. Ka edaspidi on soovitav paari aastase vahega kontrollröntgenpilte teha, et olla kindel ravi edukuses.

Pärast hamba eemaldamist

Kui teil on just hammas eemaldatud, aitavad järgnevad soovitused teil hamba eemaldamisele järgnevatel päevadel õigesti käituda. Kui aga ilmnevad komplikatsioonid, ärge kõhelge uuesti hambaarsti poole pöörduda.

  • Valu. Hamba eemaldamisele järgnev haava valulikkus on normaalne, sest anesteetikumi mõju hakkab kaduma. Valu vähendamiseks kasutage valuvaigisteid. Tbl Paracetamol 500 mg x 4 ööpäevas või tbl Ibuprofen 400 mg x 4 ööpäevas. NB! Atsetüülsalitsüülhapet (aspiriini) sisaldavad valuvaigistid võivad suurendada verejooksu.
  • Ärge häirige haava – ärge katsuge haava sõrmega ega häirige keelega, kuna nii võite tekitada ärrituse, infektsiooni ja/või veritsuse. 24 tunni jooksul on soovitav mäluda vastassuupoolega.
  • Suu loputamine ja hammaste pesu. 3 tunni jooksul ei tohi süüa ega juua. Ärge tarvitage kuuma kohvi, teed ega alkoholi. Hamba eemaldamise või operatsiooni päeval ei tohi suud loputada. Hiljem võib õrnalt suud loputada kerge soolveega (0,5 tl soola 1 klaasi vee kohta) iga söögikorra järel, kui haav ei veritse.Suud võib loputada ka leige kummeliteega. Loputamisega tuleb olla ettevaatlik, sest liialt hoolas loputamine võib takistada verehüübe tekkimist, mis on vajalik haava korralikuks paranemiseks. Kui püüate seda klompi eemaldada, tekib enamasti suurem veritsus. Kuna vereklomp uuesti ei teki, võib haav muutuda väga valulikuks. Sel juhul tuleb teil pöörduda tagasi arsti juurde.
  • Hamba eemaldamise järgselt võib haava piirkonnast immitseda verd. Jätkuva veritsuse puhul võib asetada haavale steriilse marlitampooni ja suruda lõualuud kokku. Vajadusel vahetada marlitupsu 20-30 min järel. Samuti võib põse piirkonnas hoida jääkotti.
  • Verejooks võib tekitada verevalumi, mis levib lõualuusse. Turse ja verevalumi vältimiseks tuleks hoiduda füüsilist pingutust nõudvatest töödest ja spordist umbes 5-7 päeva. Verevalumid kaovad tavaliselt 1 nädala jooksul jälgi jätmata.
  • Harjamine. Ärge harjake oma hambaid 8 tunni jooksul. Hiljem tasub harjata õrnalt, vältides haava puudutamist. Hea suuhügieen hoiab ära põletiku.
  • Ärge suitsetage vähemalt 12 tunni jooksul – suitsetamine soosib veritsust ning segab haava paranemist.
  • Palavik. Kehatemperatuur võib hamba eemaldamise või lõikusele järgneval päeval tõusta. Kui see tõuseb üle 38,5 kraadi, tuleb kontakteeruda arstiga.
  • Toitumine. Sobilik on pehme jahe toit. Kõvemale toidule võib üle minna siis, kui selle söömine ei tekita valu.

Komplikatsioonide tekkimisel pöörduge arsti poole.

Pärast kirurgilisi protseduure

  • Kolm tundi pärast protseduuri vältida sööki ja jooki.
  • Ärge häirige haava keelega ja vältige suitsetamist 4 tundi peale operatsiooni.
  • Te võite süüa ainult pehmet ja jahedat toitu. Kuuma teed ja kohvi vältida 5 päeva.
  • 3 päeva jooksul peale operatsiooni kasutage valuvaigisteid. Näiteks: Ibuprofen 400 mg 3-4 korda päevas 3-5 päeva jooksul või Paracetamol 1000 mg 3 korda päevas 3-5 päeva jooksul.
  • Kloorheksidiin 0,12%-0,2% tuleb kasutada suu loputamiseks hommikul ja õhtul 7-10 päeva peale operatsiooni. Hoida lahus 20 sekundit suus ja välja sülitada.
  • Juhul kui arst kirjutas teile välja antibiootikume, ostke neid välja ja võtke ravimeid juhendi järgi.

Pärast hammaste valgendamist

48 tundi ei tohiks:

  • suitsetada
  • juua teed (ka taimset), kohvi, kakaod, mahla, veini ning teisi alkohoolseid jooke, koolat ja muid karastusjooke
  • süüa värvilisi juur- ja puuvilju, marju, keediseid (lubatud on keedetud kartul, kapsas, lillkapsas)
  • süüa looduslikke või kunstlikke värvained sisaldavaid toite (näiteks puuviljalisanditega jogurteid, värvilisi dessertkreeme, šokolaadi, šokolaadikohukesi, kiirsuppe, kastmeid, puljongikuubikuid, margariini, maitseaineid, taimeõli)
  • tarbida tooteid, mis sisaldavad värvaineid (E100–E180)

Pärast hammaste valgendamist on soovitatav kasutada õrnatoimelisi hambapastasid (nt.Opalescence, GUM Sensitive jms), mis aitavad hambaemailil taastuda. Samuti tuleks vältida tugevat hõõrumist hammaste pesemisel. Kuna valgendamine rikub mingil määral hammaste kaitsekihti (mis ajapikku taastub), siis oleks soovitav nädala jooksul mitte süüa hambaid pigmenteerivaid toite-jooke ega suitsetada.

Vahetult pärast valgendamisprotseduuri võib esineda hammaste tundlikkust. Hambaemaili remineralitsiooni kiirendamiseks ja tundlikkuse vähendamiseks on soovitav valgendamisjärgselt kasutada spetsiaalseid geele (nt Flor-Opal, UltraEZ).

Et hambad püsiksid valgendusprotseduuri järgselt valged, tasuks mõelda ka oma harjumuste muutmisele.

Juua võimalikult palju vett, vähendada kohvi, tee ja karastusjookide joomist. Lisaks karastusjookides olevatele värvainetele, sisaldavad nad ka palju happeid, mis kulutavad hambaemaili. Hambaemaili kulumisel hakkavad hambad paistma kollakamad, sest allolev dentiin kumab rohkem läbi.

Kord aastas on soovitav teha hammastele sooda-survepesu („air-flow“), et eemaldada nii hammaste pinnale kogunenud mustus.

Valgenduskape kasutusjuhend

  • Pesta hambad ja puhastada hambavahed hambaniidiga. Oodata vähemalt 30 min enne hammaste valgendama asumist, et vältida hammaste liigset tundlikuks muutumist.
  • Teha kindlaks, et valgenduskaped oleks puhtad ja kuivad (niiskus vähendab valgendava geeli toimet).
  • Asetada geel kapega suhu, kontrollida, et valgenduskape oleks ilusasti vastu hambaid. Geeli ülemäär, mis pressib välja, pühkida ära sõrme või salvrätikuga.
  • Esimest korda valgendades on soovitav kanda kapesid 30 min – 1 tund. Seda aega võib pikendada kui hambad pole tundlikuks läinud või kui tundlikkus on väike. Tootjate sõnul võib 10% Opalescence geeliga (sisaldab 10% karbamiidperoksiidi) hambaid valgendada 8-10 tundi öösel ja 4-6 tundi päeval.
  • Pärast suud korralikult loputada, valgenduskaped pesta ja kuivatada õrnalt.
  • Valgendamist korrata seni kuni on saavutatud soovitud tulemus.
  • Valgendamise ajal ei tohi süüa, juua ega suitsetada.
  • Tundlikkuse tekkel jätta päev või paar vahele ning kasutada hammaste tundlikkust vähendavat geeli (Flor-Opal)(neutraalse pH tasemega viskoosne geel). Pesta hambad, asetada geel kapega suhu ja hoida seal öösel 8-10 tundi, võimalusel ka päeval.
  • Hoida geeli ja kapesid jahedas ja varjulises kohas
  • Hammaste valgendamise järgselt on soovitav kasutada Opalescence hambapastat, mis on madala abrasiivsusega ja rohke fluorisisaldusega.
  • Et hinnata hammaste lõplikku värvi õigesti peab olema möödunud vähemalt 2 nädalat.
  • Tootjafirmade sõnul peaks tulemus püsima kuni kaks aastat. Suitsetamise, kohvi, punase veini, porgandimahla ja teiste sarnaste pigmendirikaste ainete tarbimisel tumenevad hambad kiiremini.

NB! Materjal valgendab ainult hambaid, täidised ja kroonid (ning muud proteesid) valgemaks ei lähe.

NB! Ei saa ette öelda, kui palju ja kui kiiresti hambad valgemaks lähevad, indiviiditi on see väga erinev.

Mida teha, et laps ei kardaks hambaarsti külastust?

Hambaarsti külastamistega tasub varakult alustada. Kahjuks jõuavad lapsed esimesele hambaarsti külastusele sageli alles siis, kui on tekkinud juba mõni hambamure – enamasti valutav hammas. Paratamatult hakatakse sellisel juhul hambaarsti seostama millegi negatiivsega – hambavaluga. Selleks, et seda ei juhtuks, soovitame hakata hambaarsti kontrollis käima juba esimeste hammaste tulekuga – nii harjub laps hambaarsti juures käima ilma, et hambavalu teda kiusaks. Esimesed külastused on mõeldud pigem tutvumisena – hambaarst seletab sõbralikult, mida hambaarsti juures üldse tehakse, kuidas näiteks liigub üles-alla ravitool jne.

Kindlasti tasuks enne hambaarsti juurde minekut vältida vastupidist efekti loovaid väljendeid nagu “ära karda”, “arst ei tee haiget”, “ei ole midagi hirmsat”.

Lastele tuleks rahulikult selgitada, miks hambaarsti juurde minnakse ning miks üleüldse on vajalik igapäevane korralik hammaste eest hoolitsemine.

Meil on ütlemata hea meel, et meil töötavad hambaarstid, kes saavad meie väikeste patsientidega täiesti imeliselt hakkama. Suur rõõm on saada lastevanematelt tagasisidet, kuidas lapsed on rõõmuga nõus heameelega hambaarsti juurde tulema ning kuidas neile nende hambaarst väga meeldib.

Hambamurede ennetamiseks ning tekkivate probleemide kiireks lahendamiseks ootame lapsi kontrolli vähemalt 2 korda aastas, kui hambaarst ei ole andnud teistsugust soovitust. Kindlasti tasub hambaarsti juures käia ka hambavalu puudumisel – nõnda saab hambaarst pidevalt jälgida suu seisukorda.

Harjumine uue hambaproteesiga

Pärast suust-eemaldatava proteesi paigaldamist võib proteesi kandmine olla esialgu ebamugav. Olge kannatlik ning püüdke proteesi ebamugavustundest hoolimata kanda, et sellega võimalikult kiiresti harjuda. Esimesed kaks nädalat proteesi valmimise järgselt on kõige raskemad. Selle aja jooksul kandke proteesi ka öösiti ja eemaldage suust protees vaid puhastamiseks. Hiljem on soovitatav protees ööseks suust ära võtta.

Alguses võib uue proteesiga rääkimine ja söömine tunduda keerulisena. Kõne paraneb varsti, kuid võite sellele ise kaasa aidata näiteks lugedes valjusti peegli ees. Söömisel eelistage pehmemat ja mitte väga kuuma toitu. Suutäied olgu väikesed.

Kui teil on raskusi uue proteesi suhu asetamisega või eemaldamisega, või te mingil muul põhjusel ei saa proteesi kanda, võtke ühendust oma hambaarstiga. Pange protees suhu vähemalt 2 tundi enne arsti vastuvõtule tulemist – see aitab arstil paremini proteesi korrigeerida.

Proteesi puhastamine

Peske hambaproteese hommikul ja õhtul. Proteesid võivad kukkudes kergesti katki minna, peske neid veega täidetud kraanikausi või pehme käterätiku kohal.

Eemaldage proteesid suust ja harjake hoolikalt kõiki proteesi pindasidÄrge kasutage hambapastat, sest see on abrasiivne ja võib proteesid ära kriipida, nii et see hakkab kiiremini mustust koguma. Pesemiseks sobib hästi nõudepesuvahend või vedelseep ja pehme hambahari või spetsiaalne proteesi puhastushari. Kui proteesil on metallist klambrid, siis tuleb ka need väga hoolikalt puhastada. Kõige lõpuks loputage proteesi korralikult voolava vee all.

Ärge kasutage kuuma vett, alkoholi, valgendit – need kahjustavad plastmassproteesi, muutes selle hapraks või põhjustades värvi muutusi.

Peale igat söögikorda loputage suud ja proteesi veega.

Peske 2 korda päevas puhtaks ka suuõõs – olemasolevad hambad, keel , igemed, suulagi. Limaskestade harjamine parandab ka vereringet suus. Kasutage pehmet hambaharja ja hambapastat. Ärge kasutage sama harja nii proteesi kui suu pesemiseks!

Kord nädalas on soovitav kasutada apteegis müüdavaid proteesi puhastustablettePärast õhtust puhastamist hoidke proteese 10-15 minutit puhastustableti lahuses. Selleks asetage sooja veega täidetud anumasse puhastustablet ja seejärel hambaprotees. Puhastustableti lahus aitab proteesidelt eemaldada limaskesta haigusi põhjustavaid mikroorganisme. Loputage proteese korralikult voolava vee all, et eemaldada puhastuslahuse jääke.

NB! Kasutatud lahus visake ära!

Kasutamine öösel

Juhul kui proteesid väsitavad limaskesta võib need suust ära võtta ja panna niiske salvrätiku sisse pakituna kaanega plastkarpi või suletavasse kilekotti. Kuivalt hoides muutub proteesimaterjal hapraks ja võib kergesti murduda.

Kui proteesid ei sega ja patsient tunneb end nendega mugavalt, võib need ööseks suhu jätta, olles proteesid eelnevalt korrektselt puhastanud.

NB! Ärge kasutage riiete taskuid proteesi hoidmiseks!

Proteesi parandamine

Proteese ei tohi ise painutada ega lihvida. Proteeside metallist osad on tehtud kroomkoobaltist, mis painutamisel kergesti murdub. Kui protees on mingil põhjusel katki läinud, siis ei tohi seda ise kokku liimida. Nii võib proteesi ära rikkuda ja selle parandamine ei pruugi enam õnnestuda. Kui hiljem tuleb mõni oma hammas eemaldada, siis mõnikord saab tühja koha täitmiseks proteesile uue hamba lisada.

Proteesistomatiit

Proteesikandjatel leidub suus alati rohkem mikroobe kui neil, kes proteese ei kanna, sest proteeside pinnal elutseb väga mitmekesine seente ja bakterite kooslus. Proteesistomatiit on proteesiga kokkupuutuva suulimaskesta põletik. Selle põhjuseks ei ole protees, vaid proteesi pinnale ja pooridesse kogunev mikroobikultuur. Proteesistomatiidi vältimiseks tuleb proteese igapäevaselt põhjalikult puhastada.

Suunurkade põletik

Kulunud proteesid ja madaldunud hambumus põhjustavad angulaarset heiliiti e. suunurkade põletikku, sest volti vajunud suunurgad on pidevalt niisked.

Proteese hästi puhastades on võimalik ära hoida proteesidega seotud põletikke suus!

Väga harvadel juhtudel on täheldatud ka kontaktallergiat proteesi ja limaskesta kokkupuutepindadel. Selle kindlakstegemiseks tuleb aga kõigepealt välistada mikroobidest põhjustatud põletik. Pidevad põletikud suus ja halvasti istuv protees raskendavad söömist, patsient ei saa kõiki vajalikke toitaineid ja mikroelemente ning sellepärast organismi vastupanuvõime langeb.

Järelkontroll

Ka patsiendid, kellel oma hambad puuduvad, peavad käima igal aastal hambaarsti juures kontorollvisiidil.

Esimene kontrollvisiit hambaarsti juurde tuleks teha poole aasta möödudes pärast proteesi valmimist. Edaspidi peaks kontrollis käima korra aastas, kui pole muud põhjust tihedamaks külastuseks. Visiidi käigus kontrollitakse lisaks hammaste ja igemete tervislikule seisundile ka proteesi istuvust, sest muutused suus on nii aeglased, et patsient ei avasta neid enne kui need on põhjustanud suuremat kahju. Proteesi jäävad “lõdvaks” ka siis, kui patsient kaalus alla võtab.

Lõualuu muudab pidevalt oma kuju ja vastavalt sellele tuleb korrigeerida ka proteesi. Vajadusel baseeritakse protees ümber, mille käigus lisatakse proteesi põhjale lõualuu kujumuutuse võrra plastmassi.

Praktilised näpunäited Sinu postkasti.