Proteesimine – mida on oluline teada?

Proteesimine on hamba või selle osa asendamine konstruktsiooniga, mille valmistamises osaleb lisaks hambaarstile ka hambalabor. Hambaproteesi kavandamine olemasolevasse hammaskonda, et tagada proteesiravi pikaajaline edukus, kuulub hambaarsti raskeimate otsuste hulka. Miks?

Proteesime puhul tuleb arvesse võtta, et ka pärast hoolikaid kliinilisi ja röntgenoloogilisi uuringuid on väga keeruline hinnata allesolevate hammaste pikaajalist säilivusvõimet. Hinnata ei tule mitte ainult hammaste ja igemete seisundit, vaid ka planeeritud hambaproteesist tulenevat lisakoormust hammastele.

Mida peab arst proteesi kavandamisel silmas pidama ja patsiendile südamele panema?

  • Kuna inimese suu on funktsionaalses mõttes terviklik üksus, on proteesimisel oluline jälgida, et funktsionaalne tasakaal suuõõnes oleks igal hetkel tagatud. Kui esihammastel on patsiendi seisukohalt eelkõige esteetiline funktsioon, siis tagumised hambad on olulised mälumisfunktsiooni tagamiseks. Ainult esihammaste taastamine proteesidega ei ole võimalik, kui tagumised hambad ei ole funktsionaalses mõttes piisavalt tugevad. Selle reegli eiramine võib põhjustada isegi hammaste kaotust.
  • Sama kehtib ülemiste ja alumiste hammaste kohta. Suuremahuliste taastamiste korral on oluline tagada mõlema hambakaare tasakaalustatud funktsioon. See tähendab, et tavaliselt on vaja taastada hambaid nii üla- kui alalõuas.
  • Selleks et protees funktsioneeriks pikka aega ja hästi, on oluline regulaarne järelkontroll ning hoolikas ja teadlik suuhügieen kõigi ajakohaste hambahooldusvahenditega. Määratud ajavahemike järel on vajalik ülevaatus, röntgenuuring ja võimalik korrigeerimine.

Milliseid erinevaid proteese kasutatakse?

Vastavalt hamba või hammaste olukorrale kasutatakse erinevad lahendusi, kuid suures plaanis jagatakse proteesid kahte gruppi – suust eemaldatavad ja suust mitte-eemaldatavad proteesid.

Suust mitte-eemaldatavad proteesid

  • Hambakroon. Hambale krooni valmistamine tähendab hamba pinnakihi asendamist püsiva materjaliga, mis taastab hamba tugevuse ja ilu.
  • Sildprotees. Sild on puuduvat hammast asendav suust mitte-eemaldatav konstruktsioon, mis kinnitub naaberhammastele.
  • Laminaat. Kui hambad on värvuselt inetud ja valgendamine ei aita, on abiks laminaadid, millega saab parandada esteetikat. Laminaate valmistatakse portselanist ja nendega kaetakse esihammaste huulepoolseid pindu.
  • Panus ehk laboris valmistatud täidis. Keskmise suurusega hambadefektide puhul on otstarbekas panuste valmistamine, sest panuse tegemisel säilitatakse võimalikult palju oma hamba kudet.

Suust eemaldatavad proteesid

  • Plaatprotees. See on plastmassist protees, kus ei kasutata rohkem metallist elemente kui (vajaduse korral) klambreid proteesi fikseerimiseks. Tehakse juhul, kui kõik hambad või enamus nendest on kaotatud. Ei soovitata pikemaajaliseks kasutamiseks üksikute hammaste asendamisel, kuna mõjub halvasti hammastele ja igemetele. 
  • Büügelprotees. Metallkarkassiga büügelprotees toetub suus olevatele hammastele tugiklambrite abil, jättes suus olevate hammaste pinnad ja igemed suures osas vabaks. Asendab puuduvaid hambaid ja valmistatakse siis, kui sildade valmistamine ja/või implantaatide paigaldamine ei ole võimalik.
  • Kombineeritud protees. See protees, nagu nimigi ütleb, tähendab erinevate proteeside kombineerimist. Näiteks võib osa hambaid taastada kroonide või sildadega, osa aga asendada eemaldatava proteesiga, mis kinnitub lukuga kroonide külge. Valmistatakse siis, kui kõiki hambaid ei ole võimalik asendada suust mitte-eemaldatavate proteesidega.

Rohkem infot erinevat liiki proteeside kohta illustreerivate piltidega leiab meie lehelt “Proteesimine”.

Milliseid proteese eelistada?

Kuna proteeside sobitamine olemasolevasse hammaskonda on keeruline protsess, siis eelistada ühte või teist liiki alati ei saagi. Tuleb valida sobivaim lahendus, mis tagab allesjäänud hammaste säästmise ja hoidmise parimal võimalikul moel.

Suust eemaldatavad proteesid vajavad regulaarseid ja sagedasi korrektuure (ümberbaseerimine jms). Proteesi pikaajaliseks edukaks funktsioneerimiseks on oluline regulaarne järelkontroll vähemalt iga 6 kuu tagant. On ka juhtumeid, kus patsient ei harju suust eemaldatava proteesiga.

Suust mitte-eemaldatavatel proteesidel on üldiselt hea prognoos. Siiski ei ole pikaajaline hea tulemus ka seda liiki proteeside puhul igal üksikul juhul tagatud ning erinevate proteesidega kaasnevad erinevad riskid.

Näiteks sildproteesi valmistamine on näidustatud, kui defekti piiravad naaberhambad on tugevalt kahjustatud ning vajavad kroonimist. Kuna sildproteesi paigaldamiseks on vajalik prepareerida (lihvida) ka kõrvalhambad, on tervete või vähe kahjustunud naaberhammaste puhul puuduvat hammast (või hambaid) parem asendada hambaimplantaadiga (või implantaatidega),

Patsientidel, kelle üla- või alalõuas puuduvad kõik hambad, on võimalik asendada terve hambakaar neljale kuni kaheksale implantaadile toetuva totaalproteesi abil. Terve hambakaare kinnitamine implantaatidega annab mugavuse igas olukorras, sest see ei tule ootamatult lahti, mida tavapäraste proteesidega on raske saavutada. Samuti aitavad lõualuusse paigutatud implantaadid takistada edasist luukadu, mis säilitab loomulikku näokuju.

Harjumine uue hambaproteesiga

Pärast suust eemaldatava proteesi paigaldamist võib proteesi kandmine olla esialgu ebamugav. Ole kannatlik ning püüa proteesi ebamugavustundest hoolimata kanda, et sellega võimalikult kiiresti harjuda. Esimesed kaks nädalat proteesi valmimise järgselt on kõige raskemad. Selle aja jooksul kanna proteesi ka öösiti ja eemalda protees suust vaid puhastamiseks. Hiljem on soovitatav protees ööseks suust ära võtta.

Põhjaliku info ja nõuanded proteeside kasutamise, puhastamise ja proteesidega seotud põletike ärahoidmiseks leiab meie kodulehe rubriigist “Patsiendile” > “Nõuanded”.

Meie kliinikus abistavad Sind proteesiraviga:

Dr. Kattri Arge

Dr. Kristel Ellervee

Dr. Kristina Saarepera

Dr. Inna Tsõmbalova

Dr. Kadri Rootsi

Lapsehoolduspuhkusel

Allikas: Teadusliku taustaga patsiendiinfo, koostatud Eesti Hambaarstide Liidu materjalide põhjal

Jagamine on hoolimine

Facebook
Twitter
LinkedIn

Kõik postitused

Laste hambaravi

Suuhingamine

Kui nohu ja ninakinnisus kimbutavad last sagedasti ning suu kaudu hingamisest saab harjumus, võib lapsel

Ortodontiline ravi

Varajane ortodontiline ravi

Varajane ravi on lõualuude arengut ja kasvu suunav ortodontiline ravi, mis tehakse vahetuvas hammaskonnas (kui suus on nii piima- kui ka jäävhambaid), enamasti vanuses 6-10 aastat.

Laste hambaravi
Tööpakkumised

Hambaarst

K3 Hambaravi sõbralik kollektiiv ootab endaga liituma osalise või täiskoormusega hambaarsti. K3 Hambaravi kliinik Tallinna

suuhügieen
Suuhügieen

Suuhügieeni ABC

Katkised hambad pole paratamatus, millega tuleb leppida. Korrapärane ning õigete võtetega suuhügieen on koos hambasõbraliku toitumisega

Hambaravi soovitused

Mis on sedatsioon?

Sedatsioon on anesteesia meetod, mille puhul patsiendile manustatakse veenisiseselt ravimeid, mis tekitavad unisust, muudavad rahulikuks

Digitaalne hambaravi

Täppisteadus implantoloogias

Populaarsed asjad või nähtused on väga harva tekkinud eelmisel päeval, pigem ikka aeganõudva arendusfaasi, katsetuste

Tervislik toitumine
Tervislik toitumine

Hambasõbralik toitumine

Hambad hakkavad lagunema, kui toit on liiga magus, janu korral juuakse muid jooke peale vee