Hambasõbralik toitumine

Hambad hakkavad lagunema, kui toit on liiga magus, janu korral juuakse muid jooke peale vee ja pidevalt midagi näksitakse.

Tervislik toitumine tähendab kokkuvõttes seda, et ei sööda rohkem ega vähem, kui organism vajab, ning tehakse seda tasakaalustatult – organism saab toidust kõik vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, mineraalained jne.

Miks on hammastele halb süüa palju magusat? Sellepärast, et mikroobid saavad magusast palju energiat ja toodavad nii pikka aega hapet ehk tekitavad pika ja tugeva happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Uuringutega on tõestatud, et inimestel, kes söövad sagedamini ja suuremas koguses magusat, tekib rohkem hambaauke. Sellest tuleneb ka soovitus vältida lapse liigset magusatarbimist ning vähendada suhkru, mee jms kogust toidu valmistamisel.

Paljudes toiduainetes, nagu näiteks jogurtites, kohukestes, mahlajookides, valmistoitudes, kastmetes, karastusjookides jne., on palju lisatud suhkrut. Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud: sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Et teada, kui palju suhkruid ja nö peidetud suhkruid toode sisaldab, tuleb lugeda pakendil olevat koostisosade loetelu. Nii saad vältida enda ja oma pere liialdamist suhkruga. Huvi korral vaata lisaks toitumine.ee.

Magusa täielik väljajätmine menüüst ei ole võluvahend, mis aitaks meil nii laste kui ka enda hambad tervena hoida. Mõistlikus koguses magusaid jooke ja süsivesikuterikkaid sööke võib süüa, aga tähtis on teha seda õigel ajal – põhisöögikordade ajal või nende lõpetuseks, magustoiduks. Sama käib puuviljade kohta.

Suhkruid sisaldav toit peaks olema hammastega kontaktis võimalikult lühikest aega. Mida kauem toit hammastega kokku puutub, seda rohkem toodavad bakterid hapet ja seda suurem on mineraalide kadu hammaste pinnalt. Seepärast on hammastele eriti ohtlikud need maiustused, mida hoitakse suus kaua, näiteks lutsukommid, pulgakommid, suhkruga mullinätsud jne.

Samal põhjusel soodustab hambaaukude teket hammaste külge kleepuv toit. Selleks on näiteks krõpsud, küpsised, hommikusöögihelbed, iirisekommid jms.

Hambasõbralikeks võib pidada toiduaineid, mida hambaauke põhjustavatel bakteritel on keerulisem oma ainevahetuses kasutada. Nendeks on hambapinnale mittekleepuvad vähese suhkrusisaldusega toiduained. Näiteks toored köögiviljad, pähklid, mandlid, seemned, kõva juust jne. Nii keha kui ka hammaste tervisele mõeldes tasub tervislikuks vahepalaks eelistada just selliseid toiduaineid.

Oluline on süüa puu- ja köögivilju toorelt. Lausa vajalik on see lastele ja noortele, et arenevad näo- ja lõualuu struktuurid saaksid piisavalt koormust. Samuti stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust, mis omakorda aitab kaitsta hambaid, nõrgendades happerünnakut.

Janu korral tuleb võimalusel juua alati vett. Puhas vesi on kõige parem valik, kuna seda võib juua igal ajal, samas kui mahla (ka lisatud suhkruta mahla), morssi, smuutit, keefiri, piima, maitsega vett jms peaks jooma söögikorra ajal. Need joogid sisaldavad looduslikke või lisatud suhkruid, millest mikroobid toodavad hambaemaili kahjustavat hapet.

Tuleb meeles pidada, et mitmesuguste lisanditega maitsestatud joogivesi ei sobi pidevaks joomiseks. Sidruniviiludega vesi on happeline ning nõrgestab hambavaapa. Kurgiviilude või marjadega maitsestatud vesi sisaldab vähesel määral looduslikke suhkruid, mis annavad energiat mikroobidele, kes toodavad sellest hammast kahjustavat hapet.

Igal ajal joomiseks ja ka suus happerünnaku vähendamiseks sobib ainult ilma lisanditeta gaseerimata puhas vesi.

Kasulik nipp: Et vähendada toidujääkide hulka suus ning sülje happelisust, anna lapsele ja võta ka ise söögikorra lõpetuseks lonks vett. Hammaste kaitseks võib lisaks võtta ksülitoolipastilli.

Tervislik toitumine, suhkrukoguse vähendamine ja vee joomine on olulised, aga hambaaukude peamine tekkepõhjus on liiga sage söömine. Iga kord, kui sööme või joome midagi, mis ei ole vesi, saavad mikroobid energiat ja hakkavad hapet tootma ehk tekitavad happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Sõltuvalt toidust või joogist kestab happerünnak minimaalselt 20 minutit. Söögikordade vahel tuleb hammastele appi sülg, mis aitab neutraliseerida hapet ning hammastel jälle tugevaks saada. Kui sööme liiga tihti, on mikroobidel pidevalt energiat hapet toota. Nii ei jõua sülg hambaid kaitsta ja tekivad hambaaugud.

Et hambad saaksid taastada oma tugevuse, tuleb pidada toidukordade vahel kolm tundi pausi. Pausi ajal tohib juua ainult puhast vett.

Soovituslik on päevas 4–5 toidukorda: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning paar vahepala. Lastel on söögiaegadest keerulisem kinni pidada siis, kui toit on kogu aeg käeulatuses. Põhisöögikorra ajal ei ole neil siis isu ning nad näksivad iga natukese aja tagant. Kuna lastel alles kujuneb suukeskkond, moodustuvad hambad ja kujunevad harjumused, on just nende puhul eriti oluline jälgida, et toidukorrad oleksid regulaarsed ja nende vahel saaksid hambad puhata.

Oluline on mõista, et iga väike amps kotletist, õunast vms ja ka lonks isetehtud ilma suhkruta mahla on mikroobide jaoks toidukord, millele järgneb happerünnak. Seepärast peab toidukorrad läbi mõtlema – mida on soov süüa ja mida kehal on vaja ‒ ning sööma õigel ajal. Lastele võib selgituseks rääkida, et me ei saa iga natukese aja tagant süüa, kuna nii keha kui ka hambad vajavad puhkust, et olla terved. Võib kasutada ka väljendit hambapaus ‒ me sööme või joome (midagi muud peale vee) siis, kui on söögiaeg. Pausi ajal võib juua ainult puhast vett.

Soovitused, kui peres on väikelaps:

  • Pea toidukordade vahel kolm tundi pausi.
  • Anna lapsele joogiks vett.
  • Mahla, morssi, kisselli ning suhkruga teed anna lapsele juua üksnes põhitoidukorra ajal.
  • Paku magustoitu kohe söögikorra lõpus, mitte mõne aja möödudes.
  • Pea meeles, et sage maiustamine ja näksimine annab lapsele liigset lisaenergiat. Nii pole tal toidukorra ajal söögiisu.
  • Harjuta laps sööma tervislikke suupisteid: juur- ja puuvilju, marju, pähkleid, seemneid, juustu.

Soovitused, kui peres on koolilaps:

  • Pea toidukordade vahel vähemalt kolmetunnilisi pause.
  • Anna lapsele kooli ja trenni kaasa veepudel.
  • Mahla, piima, morssi ning suhkruga teed anna lapsele juua üksnes põhitoidukorra ajal.
  • Paku magustoitu kohe söögikorra lõpus, mitte mõne aja möödudes.
  • Anna lapsele kooli kaasa tervislikke suupisteid: juur- ja puuvilju, marju, pähkleid, seemneid, juustu.

Allikas: Suukool

Jagamine on hoolimine

Share on facebook
Facebook
Share on twitter
Twitter
Share on linkedin
LinkedIn

Kõik postitused

Suuhügieen

Suuhügieeni ABC

Katkised hambad pole paratamatus, millega tuleb leppida. Korrapärane ning õigete võtetega suuhügieen on koos hambasõbraliku toitumisega

Hambaravi soovitused

Mis on sedatsioon?

Sedatsioon on anesteesia meetod, mille puhul patsiendile manustatakse veenisiseselt ravimeid, mis tekitavad unisust, muudavad rahulikuks

Digitaalne hambaravi

Täppisteadus implantoloogias

Populaarsed asjad või nähtused on väga harva tekkinud eelmisel päeval, pigem ikka aeganõudva arendusfaasi, katsetuste

Hambatrauma

Hambatrauma

Säilita rahu ning uuri, mis on juhtunud, sest õige ja kiire tegutsemine mõjutab hamba püsimajäämist