Igemehaigused. Mida nende ennetamiseks ise ära teha?

Kas teadsid, et enamasti tekivad igemehaigused puuduliku suuhügieeni ja valede hügieenivõtete tagajärjel? Juba ilmnenud igemeprobleemi ravist moodustab õige suuhügieen 75% ning arstiabi vaid 25%. Seega saab igemehaiguste ennetamiseks ja nende arengu takistamiseks väga palju ise ära teha, mis on patsiendi vaatevinklist igati positiivne.

Millised on igemehaiguste riskitegurid?

Nagu juba öeldud, saavad igemehaigused enamasti alguse puudulikust suuhügieenist ja valedest hügieenivõtetest. Seega ära tee endale liigset muret, kahtlustades koheselt raskemaid üldhaigusi, millega igemepõletik kaasneda võib (huvi korral leiad need loetletuna meie lehelt “Igemehaiguste ravi“).

Osa inimestest haigestub igemehaigustesse hoolimata heast suuhügieenist geneetilise eelsoodumuse tõttu. Igemeprobleeme võib rohkem esineda puberteedieas ja raseduse ajal.

Üks peamisi haiguse tekkimise ja arenemise riskitegureid on suitsetamine. Suitsetaja igemed on pidevas hapnikuvaeguses ja seega tekib ideaalne keskkond, kus saavad elutseda hapnikku mittevajavad bakterid.

Kuidas toimub igemehaiguste areng?

Suures plaanis räägime igemehaiguste all kahest haigusseisundist, milleks on gingiviit ja parodontiit.

Igemepõletik ehk gingiviit algab ja selle edasiarenemine sõltub hambakatu kogunemisest hammaste ümber. Kuigi see seostub otseselt suuhügieeniga, on mitmeid teisi faktoreid, mis võivad luua eelsoodumuse hambakatu kogunemiseks ning samuti selle kõrvaldamise takistamiseks. Sellisteks teguriteks võivad muuhulgas olla hambaaugud, sobimatud proteesid, ortodontilised aparaadid või lihtsalt hammaste vale asend hambakaares.

Igemepõletiku ehk gingiviidi tunnused on:

  • Igeme värvi ja väliskuju muutused. Esineb igemepunetus ja turse. Tõsise paistetuse korral võivad igeme ja hammaste vahel moodustuda igemetaskud.
  • Igemete veritsemine. Paljud peavad seda ekslikult normaalseks. Tavaliselt esineb seda kõige rohkem hammaste harjamisel, kuid seda võib esile kutsuda ka kõva toidu, näiteks õunte söömine. Veritsus võib tekkida ka iseeneslikult.
  • Ebamugavus- ja valutunne. Ei ole oluline sümptom, kuigi vahetevahel, hammaste harjamisel võivad igemed olla valulikud. Sel juhul peaks patsient harjama hambaid õrnemalt.
  • Halitoos ehk halb hingeõhk. Tavaline sümptom, millega võib kaasneda ebameeldiv maitse suus.
  • Igemete vohamine ja haavandid. Krooniline gingiviit varieerub vähesest igemete koe ja värvi muutustest tõsise punetuseni koos iseenesliku veritsemisega.
Igemehaigused
1. Terve ige. 2. Gingiviit. 3. Parodontiit.

Gingiviidi progresseerumine sõltub otseselt suuhügieenist. Gingiviit võib edasi areneda parodontiidiks, mis on juba raskem haigus ning mida on raskem kontrolli alla saada. Parodontiidi korral hävinevad hambaid toetavad kinnituskoed, hambad hakkavad loksuma ning kukuvad välja.

Parodontiidile viitavad järgmised sümptomid:

  • Veritsevad igemed
  • Liikuvad hambad
  • Hammaste kaotus
  • Hammaste vahede suurenemine, mida varem ei olnud
  • Halb maitse või lõhn suus
  • Sügeluse tunne igemetes, mida võib leevendada näiteks hambaniidi kasutamine
  • Nüri valu lõualuus
  • Tundlikkus mälumisel
  • Tundlikkus külmale ja kuumale
  • Põletav tunne igemetes jne

Sellise põletikulise haiguse raviks on hambakatu ja -kivi ning muude mikroobide retensioonialade (hambakaaries, täidiste ülemäärad) eemaldamine ning vajadusel ka antimikrobiaalne ravi ja igemete kirurgiline korrektsioon. Haiguse prognoosi määrab patsiendi motivatsioon järgida individuaalselt talle kohandatud hügieeniprogrammi ning ka patsiendi üldtervis. 

Enneta igemehaiguseid õige suuhügieeniga

Suuhügieeni mõju suuõõne haiguste, sealhulgas hambakaariese ja kroonilise igemepõletiku kulule on suur. Katt ei eemaldu ilma mehhaanilise puhastamiseta, see tähendab, et nätsu närimine ja õuna söömine ei puhasta hambaid katust küllaldaselt. Hambahaiguste ärahoidmiseks on tähtis, et hamba igalt pinnalt eemaldataks katt hoolsalt ja korrapäraselt.

Igapäevaseks hammaste pesemiseks on vajalikud sobiv hambahari ja -pasta, hammaste vahede puhastamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele kas hambaniiti või -vaheharja.

Et hoida õiget suuhügieeni, toimeta järgmiselt:

  • Pese hambaid 2 korda päevas, 2 minutit hommikul ja 2 minutit õhtul.
  • Enne hammaste pesemist puhasta hambavahed katust ja toiduosakestest hambaniidiga. Laiemate hambavahede korral kasuta hambavaheharjakest.
  • Pärast hammaste pesemist kasuta suuloputusvedelikku, mis aitab pärssida bakterite kinnitumist hambapindadele ja vähendab nende hulka suus.
  • Külasta vähemalt kord aastas hügieeniõde ning lase hambakatt ja hambakivi eemaldada hambaravikabinetis.

Korraliku harjamise järel tunduvad hambapinnad keelega katsudes siledad. Siledus on märgiks, et oleme edukalt eemaldanud hammaste pinnalt katu. Apteegist ja hambaarstilt saadavate hambakatu värvimise indkaatortablettidega võib kontrollida, milliseid kohti tuleks veelgi hoolikamalt puhastada.

Igemehaigused ja suuhügieen

Miks on oluline hambakivi eemaldamine?

Igemepõletikku ja hambakivi teket saab takistada hoides hammaste kõik pinnad katust puhtad. See eeldab lisaks hambaharjale ka abivahendite (hambaniidi, hambatiku või hambavaheharja) kasutamist hammaste vahede puhastamisel. Hambale moodustunud hambakivi ei eemaldu hambaharja abil. Juba moodustunud hambakivi eemaldamisega tegeleb hambaarst või hügieeniõde spetsiaalsete instrumentide abil.

Kaugele arenenud igemepõletiku ehk parodontiidi raviks tuleb eemaldada selle põhjustajad. See tähendab, et hambaarstil tuleb lasta eemaldada hambakivi ja siluda hambajuurte pinnad, takistamaks pisikute uuesti kinnitumist. Harva ostub sügaval asetseva hambakivi eemaldamiseks ja igeme õige kuju taastamiseks vajalikuks kirurgiline operatsioon.

Kui eespool toodud ravivõtted ei too oodatud tulemust või põletik ägeneb uuesti, võetakse appi konkreetsetele haigustekitajatele mõjuvad antibiootikumid. Spetsiaalste kirurgiliste tehnikate abil on võimalik ka hävinud luu asemele kasvatada hambajuure ümber uut luud.

Kas Sul võib olla igemehaigus?

Et välja selgitada, kas Sul võib olla igemehaigus, vasta seitsmele lihtsale küsimusele. Kui vastad vähemalt ühele neist „jah“, peaksid pöörduma hambaarsti poole, et oma igemeid kontrollida.

  1. Kas igemed on turses?
  2. Kas igemed veritsevad hambaid pestes, hambaniiti või hambavaheharja kasutades?
  3. Kas igemed on taandunud ja hambad tunduvad olevat pikenenud?
  4. Kas mõni hammas on hakanud liikuma?
  5. Kas näed igemeid masseerides kollakat mädataolist vedelikku igeme ja hamba piiril?
  6. Kas hambad on asendit muutnud või hammaste vahele on tekkinud vahed?
  7. Kas keegi sinu pereliikmetest on igemepõletiku tõttu hambaid kaotanud?

Meie kliinikus abistavad Sind igemehaiguste väljaselgitamise ja raviga ning õige suuhügieeniga:

Dr. Brit Helen Riisenberg: Igemehaiguste ravi

Dr. Brit Helen Riisenberg

Hügieeniõde Jelena Viguro: Suuhügieen

Hügieeniõde Jelena Viguro

Jagamine on hoolimine

Share on facebook
Facebook
Share on twitter
Twitter
Share on linkedin
LinkedIn

Kõik postitused

Tööpakkumised

Administraator

K3 Hambaravi sõbralik kollektiiv ootab endaga liituma osalise koormusega administraatorit. Töökoormus 15 tundi nädalas. K3

Laste hambaravi
Tööpakkumised

Hambaarst

K3 Hambaravi sõbralik kollektiiv ootab endaga liituma osalise või täiskoormusega hambaarsti. K3 Hambaravi kliinik Tallinna

suuhügieen
Suuhügieen

Suuhügieeni ABC

Katkised hambad pole paratamatus, millega tuleb leppida. Korrapärane ning õigete võtetega suuhügieen on koos hambasõbraliku toitumisega

Hambaravi soovitused

Mis on sedatsioon?

Sedatsioon on anesteesia meetod, mille puhul patsiendile manustatakse veenisiseselt ravimeid, mis tekitavad unisust, muudavad rahulikuks

Digitaalne hambaravi

Täppisteadus implantoloogias

Populaarsed asjad või nähtused on väga harva tekkinud eelmisel päeval, pigem ikka aeganõudva arendusfaasi, katsetuste

Tervislik toitumine
Tervislik toitumine

Hambasõbralik toitumine

Hambad hakkavad lagunema, kui toit on liiga magus, janu korral juuakse muid jooke peale vee