Bruksism ehk hammaste krigistamine võib esineda nii ärkvel olles kui ka unes. Ärkveloleku ajal esinev bruksism on sagedasem, kuid une ajal esinevat bruksismi on rohkem uuritud. Hammaste krigistamist esineb nii lastel kui ka täiskasvanutel.
Enamus bruksismi juhtudest on kerged ega pruugi ravi vajada. Raske bruksism võib aga põhjustada hammaste kahjustusi, valu lõualuus või väsimust ja peavalu. Inimestel, kes krigistavad öösiti oma hambaid, on tõenäolisemalt probleeme ka norskamise ja uneapnoega.
Bruksisimi põhjused
Bruksismi tekkel võivad mängida rolli mitmed tegurid, nende hulgas:
- Geneetilised tegurid.
- Psühhosotsiaalsed tegurid: stress, ärevus, närvilisus, masendustunne.
- Alkoholi või kofeiini tarbimine ning suitsetamine.
- Teatud ravimid, mida kasutatakse depressiooni, krampide ja ATH raviks, võivad tõsta bruksismi riski.
Bruksisimi sümptomid
| Mõjutatud piirkond | Nähud ja sümptomid |
| Hambad | – Lamenenud, mõranenud, murdunud või lahtised hambad. – Kulunud hambaemail, mis paljastab hamba sisemised kihid. – Hambavalu või -tundlikkus. |
| Lõualuu | – Lõualihaste väsimus. – Lõualihaste tundlikkus või valulikkus. – Pingetunne lõualuus. |
| Pea ja nägu | – Peavalu. – Näovalu. |
Bruksismi diagnoosimine
Bruksisimi diagnoosimiseks võidakse teha järgnevad uuringud:
- Küsitlus meditsiinilise ajaloo kohta. Hambaarst küsitleb sind sümptomite, nende tekkimise aja ja stressitekitajate kohta. Ta võib küsida ka, kas sinu kaaslane on öist hammaste krigistamist märganud.
- Füüsiline läbivaatus. Hambaarst kontrollib sinu hambaid kahjustuste suhtes. Samuti kontrollib ta lõualuud ja nägu valu või helluse suhtes.
- Uneuuring. Magades jälgivad andurid sinu kehafunktsioone (ajutegevust, pulssi, hingamist ja muud). Test võib sisaldada heli- ja videosalvestusi. Test viiakse tavaliselt läbi unekeskuses.
Bruksismi ravi
- Käitumise muutmine. Muuda suu ja lõualuu puhkeasendit, et vähendada hammaste kokkusurumist ja krigistamist. Jälgi teadlikult oma käitumist ja püüa vältida halbu harjumusi.
- Stressi juhtimine. Vähenda stressiga seotud reaktsioone, mis võivad põhjustada bruksismi. Proovi lõõgastavaid tegevusi, näiteks joogat või meditatsiooni. Abiks võib olla ka nõustamine.
- Suukaitse. Kasuta suukaitset hammaste eraldamiseks. See hoiab ära hammaste kahjustumise ja võib vähendada lihaste aktiivsust, mis on tingitud hammaste krigistamisest ja kokkusurumisest.
- Hambaravi. Lase parandada mõranenud või kulunud hambad. Vajalikuks võib osutuda kroonide paigaldamine. Külasta regulaarselt hambaarsti, nii on hambaarstil võimalik märgata bruksismi märke.
Kuna hammaste krigistamine võib toimuda unes ja jääda märkamatuks, on oluline teada selle märke ja sümptomeid ning käia regulaarselt hambaarsti juures.
