Lapse tervist jälgitakse Eestis sünnist täiskasvanuks saamiseni kindla süsteemi järgi. Esimesel eluaastal toimuvad tervisekontrollid sageli, eelkoolieas üldjuhul kord aastas ning kooliajal vaheldumisi perearstikeskuses ja kooliõe juures. Hambaarsti tasub külastada juba esimesel eluaastal ning edaspidi regulaarselt ka siis, kui lapsel kaebusi ei ole. Vaktsineerimised tehakse riikliku immuniseerimiskava järgi perearstikeskuses või koolis.
Allolev tervisekalender annab ülevaate, millal ja kelle juurde lapsega minna. Tegemist on terve lapse tavapärase jälgimiskavaga. Kroonilise haiguse, arengulise eripära, varasema ravivajaduse või muu tervisemure korral koostab arst lapsele individuaalse plaani.
Lapse arstivisiidid ja vaktsineerimised vanuse järgi
| Lapse vanus | Plaaniline tervisekontroll | Mida tavaliselt hinnatakse? | Riikliku kava vaktsineerimised |
|---|---|---|---|
| Sünnitusmajas | Vastsündinu läbivaatus ja vajalikud sõeluuringud | Üldseisund, kohanemine, kuulmine ja muud vastsündinu tervisenäitajad | B-hepatiit esimese 12 h jooksul vastsündinule, kelle ema on HBsAg-positiivne või keda ei ole raseduse ajal B-viirushepatiidi suhtes analüüsitud; tuberkuloos 1.–5. elupäeval |
| 1 nädal | Ämmaemand, pereõde või perearst | Kaaluiive, toitmine, naba, refleksid, lihastoonus, südametöö ning ema taastumine | Tavaliselt ei toimu |
| 2 nädalat | Ämmaemand, pereõde või perearst | Kaaluiive, toitmine, päevarežiim, puusaliigesed ja üldine areng | Ei toimu |
| 1 kuu | Perearst | Kasv, areng, südametöö, puusaliigesed, luud ja lihased | Ei toimu |
| 2 kuud | Pereõde | Kasv, toitmine, päevarežiim ja varane areng | Rotaviirus, 1. annus |
| 3 kuud | Perearst | Kasv, areng, kuulmine, liigutused ning luud ja lihased | Kuueosaline liitvaktsiin, 1. annus; rotaviirus, 2. annus |
| 4,5 kuud | Pereõde | Kasv, pilgu fikseerimine, haaramine, pööramine ning luud ja lihased | Kuueosaline liitvaktsiin, 2. annus; rotaviiruse 3. annus ainult viievalentse vaktsiini korral |
| 6 kuud | Perearst | Kasv, areng, kuulmine, kõne, lisatoit ja hammaste lõikumine | Kuueosaline liitvaktsiin, 3. annus |
| 7 kuud | Pereõde | Kasv, areng, lisatoit, hammaste lõikumine ja suuhügieen | Ei toimu |
| 9 kuud | Perearst | Kasv, istumine, roomamine, sotsiaalne kontakt ning luud ja lihased | Ei toimu |
| 12 kuud | Perearst | Kasv, liikumine, kõne, kuulmine, toitumine ja hammaste lõikumine | Leetrid, mumps ja punetised ehk MMR, 1. annus |
| 18 kuud | Pereõde | Kasv, kõndimine, koordinatsioon, kõne, toitumine ja suuhügieen | Tavaliselt ei toimu |
| 2 aastat | Perearst | Kasv, kõne, liikumine, uni, ekraaniaeg, suutervis ning luud ja lihased | Kuueosaline liitvaktsiin, 4. annus, tehakse 1,5–2 aasta vanuses |
| 3 aastat | Perearst | Kasv, areng, kõne, vererõhk, suutervis ning esmane nägemisteravuse kontroll silmatabeliga | Ei toimu |
| 4 aastat | Pereõde | Kasv, areng, liikumine, kõne, käitumine ja suhted eakaaslastega | Ei toimu |
| 5 aastat | Perearst | Kasv, kehaline ja vaimne areng, kõne, liikumisaparaat ning nägemisteravus | Ei toimu |
| 6–7 aastat | Perearst: koolieelne tervisekontroll | Üldtervis, kasv, areng, rüht ja koolivalmidus | Difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse liitvaktsiin, 5. annus |
| 1. klass | Kooliõde | Kasv, rüht, nägemine, kuulmine, vererõhk, kehaline aktiivsus ja suuhügieen | Ei toimu |
| 3. klass | Kooliõde | Kasv, rüht, nägemine, kuulmine, vererõhk, eluviis ja suuhügieen | Ei toimu |
| 11–12 aastat ehk tavaliselt 5. klass | Perearst | Kasv, rüht, nägemine, kuulmine, vererõhk, uni, vaimne tervis ja murdeiga | Tavaliselt ei toimu |
| 13–14 aastat ehk tavaliselt 7. klass | Kooliõde | Kehaline ja vaimne tervis, murdeiga, uni, suhted ning riskikäitumine | HPV-vaktsiin 12–14-aastastele; MMR, 2. annus 13-aastaselt |
| 15–16 aastat ehk tavaliselt 9. klass | Perearst | Kasv, rüht, nägemine, kuulmine, seksuaaltervis, vaimne tervis ja eluviis | Difteeria, teetanuse ja läkaköha liitvaktsiin tehakse 15–17-aastaselt; tegemata HPV-vaktsiini saab järele teha 18. eluaastani (k.a) |
| 16–17 aastat ehk tavaliselt 10. klass või kutseõppe 1. kursus | Kooliõde | Füüsiline ja vaimne tervis, nägemine, kuulmine, vererõhk, seksuaaltervis ja suuhügieen | Vajaduse korral lõpetatakse vanuse järgi ette nähtud vaktsineerimised |
| 18 aastat | Kontroll vastavalt tervisekalendrile või tervisemurele | Üleminek täiskasvanu tervishoidu ja vaktsineerimisandmete ülevaatamine | HPV-vaktsiini saab riikliku kava alusel teha 18. eluaastani (k.a); täiskasvanuna difteeria-teetanuse tõhustusdoos iga 10 aasta järel |
Kuueosaline liitvaktsiin kaitseb difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, B-tüübi hemofiilusnakkuse ja B-viirushepatiidi vastu. Koolis tehtavaks vaktsineerimiseks küsib kooliõde lapsevanema või lapse seadusliku esindaja nõusolekut.
Miks toimuvad mõned tervisekontrollid perearsti ja teised pereõe juures?
Perearsti ja pereõe vastuvõtud ei vaheldu juhuslikult. Nende jaotus on määratud lapse tervise jälgimise juhendis vastavalt lapse vanusele, arenguetapile ja kontrolli sisule. Pereõde teeb iseseisvaid ennetavaid tervisekontrolle, jälgib lapse kasvu ja arengut ning nõustab peret. Perearst teeb põhjalikuma arstliku hindamise vanustes, mil võib olla vaja hinnata elundkondi ja arengulisi verstaposte või otsustada uuringute, ravi ja suunamiste üle. Kõrvalekalde või tervisemure korral kaasab pereõde perearsti ning tavapärast graafikut kohandatakse lapse vajadustele.
Millise spetsialisti juurde ja kui sageli?
| Tervishoiutöötaja | Millal ja kui sageli? | Millal pöörduda plaaniväliselt? |
|---|---|---|
| Perearst või pereõde | Esimesel 1,5 eluaastal tervisekalendri järgi sageli; 2.–7. eluaastani kord aastas; koolieas lisaks 11–12- ja 15–16-aastaselt | Kui lapse kasv, areng, uni, söömine, hingamine, meeleolu või muu tervisenäitaja tekitab muret |
| Kooliõde | 1., 3., 7. ja 10. klassis | Kui koolis ilmneb tervise-, toimetuleku- või vaimse tervise mure |
| Hambaarst | Esimene tutvumisvisiit võiks toimuda juba esimesel eluaastal pärast esimeste esihammaste lõikumist. K3 Hambaravi soovitab edaspidi kontrolli kaks korda aastas, kui hambaarst ei ole määranud teistsugust sagedust. Tervisekassa üldsoovitus on vähemalt üks kord aastas. | Hambavalu, turse, hamba värvimuutus, igemete veritsus, trauma, jäävhamba hilinenud lõikumine või muu märgatav muutus suus |
| Ortodont | Kõigile lastele eraldi regulaarne visiit vajalik ei ole. Hambaarst jälgib hambumuse ja lõualuude arengut ning suunab vajaduse korral ortodondi juurde. Varajane ravi võib olla vajalik juba vahetuvas hammaskonnas, sageli 6–10 aasta vanuses. | Rist- või lahihambumus, selgelt ruumipuuduses hambad, lõualuude ebasümmeetria, suuhingamine või hambaarsti märgatud arenguhäire |
| Silmaarst | Terve lapse nägemist kontrollitakse perearsti ja kooliõe tervisekontrollides. Silmaarsti rutiinne visiit ei ole igale lapsele eraldi kohustuslik. | Kõõritamine, ühe silma sulgemine, väga lähedalt vaatamine, sage peavalu, nägemise halvenemine või kõrvalekalle sõeluuringul |
| Lastearst ja teised eriarstid | Terve laps ei vaja eriarsti regulaarset kontrolli üksnes vanuse tõttu. Eriarsti vajaduse hindab tavaliselt perearst. | Püsiv või korduv tervisemure, eakohasest erinev areng või perearsti suunamine |
| Noortenõustaja, naistearst või muu seksuaaltervise spetsialist | Kindlat kohustuslikku vanust esimeseks visiidiks ei ole; pöördutakse küsimuse või vajaduse tekkimisel | Menstruatsiooni- või arengumured, rasestumisvastase vahendi vajadus, seksuaaltervise küsimused või kahtlus nakkusele |
Miks peab hambaarsti juures käima ka siis, kui hammas ei valuta?
Lapse hambaauk võib areneda kiiresti ning varases staadiumis ei pruugi see anda valu ega muid selgeid sümptomeid. Regulaarsel kontrollil saab hambaarst märgata algavat kaariest, hinnata igemete seisundit, jälgida piima- ja jäävhammaste vahetumist ning anda lapse vanusele sobivaid puhastamis- ja toitumissoovitusi.
Esimene visiit võiks olla rahulik tutvumine hambaarsti, kabineti ja ravitooliga. Nii ei teki lapsel seost, et hambaarsti juurde minnakse ainult valu või ebameeldiva protseduuri tõttu. K3 Hambaravis soovitame lapse suuõõne esimest läbivaatust juba esimesel eluaastal pärast esimeste esihammaste lõikumist. Kindlasti peaks esimene visiit olema tehtud ajaks, mil kõik piimahambad on suhu lõikunud, tavaliselt 2.–2,5. eluaastaks.
Alla 19-aastase ravikindlustatud lapse hambaravi eest tasub Tervisekassa, kui teenust osutab Tervisekassa lepingupartner. Aja peab lapsevanem ise broneerima – hambaarstlik kontroll ei toimu automaatselt koos perearsti või kooliõe tervisekontrolliga.
Kas laps peab käima regulaarselt silmaarsti ja lastearsti juures?
Üldjuhul mitte. Terve lapse kasvu ja arengut jälgivad perearst ja pereõde ning koolieas ka kooliõde. Nägemist ja kuulmist kontrollitakse mitmel plaanilisel tervisekontrollil. Kui sõeluuringu tulemus või lapse sümptomid annavad põhjust, suunatakse ta silmaarsti, nina-kõrva-kurguarsti, lastearsti või muu spetsialisti juurde.
Sama põhimõte kehtib ortodondi puhul. Kõik veidi puseriti hambad ei vaja kohe ortodontilist ravi. Hambaarst hindab regulaarsel kontrollil hambumuse kujunemist ja annab vajaduse korral suunise ortodondi konsultatsiooniks.
Millised vaktsiinid võiksid riiklikule kavale lisanduda?
Riiklik immuniseerimiskava ei hõlma kõiki vaktsiine, mida lapsele võib soovitada. Valik sõltub lapse vanusest, terviseseisundist, reisidest ja nakatumisriskist.
- Gripivaktsiini soovitatakse teha igal aastal enne gripihooaega või selle ajal. 2026. aasta juhise järgi on see tasuta kõigile lastele vanuses 6 kuud kuni 7 aastat ning teatud krooniliste haigustega 8–17-aastastele.
- Puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida alates 1. eluaastast. Eestis tasub seda perearstiga arutada eriti siis, kui laps viibib palju looduses.
- Pneumokoki-, meningokoki- ja tuulerõugevaktsiini vajadus sõltub lapse terviseriskidest ja pere soovist. Riskirühma lapsele võivad mõned vaktsiinid olla Tervisekassa rahastatud, teistele on need üldjuhul tasulised.
- Reisivaktsiinid valitakse sihtkoha, reisi iseloomu ja lapse varasema vaktsineerimisajaloo põhjal. Nõu tasub küsida aegsasti enne reisi.
Kui mõni riikliku kava vaktsiin jäi õigel ajal tegemata, ei tähenda see tavaliselt, et kogu vaktsineerimissarjaga tuleb algusest alustada. Perearst või kooliõde aitab koostada jätkukava.
Millal ei tasu järgmist plaanilist kontrolli oodata?
Tervisekalender on mõeldud terve lapse ennetavaks jälgimiseks. Võta tervishoiutöötajaga varem ühendust, kui lapsel tekib näiteks:
- tugev või püsiv valu, kõrge palavik või hingamisraskus;
- ootamatu loidus, teadvushäire või krambihoog;
- mure kasvu, kõne, liikumise või muu arengu pärast;
- nägemise või kuulmise märgatav halvenemine;
- pikalt kestev ärevus, meeleolulangus, enesevigastamise mõtted või järsk käitumismuutus;
- hambavalu, näoturse, hambatrauma või muu kiiret hambaravi vajav muutus.
Kiireloomulise või eluohtliku seisundi korral helista 112. Kui sa ei ole kindel, kuhu pöörduda, saab ööpäev läbi nõu perearsti nõuandeliinilt 1220.
Kokkuvõte
Kõige rohkem plaanilisi tervisekontrolle toimub lapse esimesel eluaastal. Eelkoolieas tuleks perearstikeskuses käia kord aastas, koolieas toimuvad kontrollid kindlates klassides kooliõe või perearsti juures. Hambaarsti kontroll on neist eraldiseisev: esimene tutvumisvisiit tasub teha juba esimesel eluaastal ning edaspidi soovitab K3 Hambaravi tulla kontrolli kaks korda aastas, kui arst ei ole soovitanud teisiti.
Ühtne tervisekalender aitab hoida silma peal nii lapse kasvul, arengul, vaktsineerimistel kui ka suutervisel – ja märgata võimalikke muresid enne, kui need hakkavad igapäevaelu segama.
Allikad
- Tervisekassa: laste tervisekontrollid
- Terviseamet: laste immuniseerimiskava
- Terviseamet: laste vaktsineerimissoovitused
- Tervisekassa: laste hambaravi
- Tervisekassa: esimese hambaarstivisiidi meeldetuletus 2-aastastele
- K3 Hambaravi: mida teha, et laps ei kardaks hambaarsti külastust?
Artikli info on kontrollitud 31.08.2026. Tervisekalender ja vaktsineerimissoovitused võivad muutuda.
