Bruksism ehk hammaste krigistamine võib esineda nii ärkvel olles kui ka unes. Ärkveloleku ajal esinev bruksism on sagedasem, kuid une ajal esinevat bruksismi on rohkem uuritud. Hammaste krigistamist esineb nii lastel kui ka täiskasvanutel.
Enamus bruksismi juhtudest on kerged ega pruugi ravi vajada. Raske bruksism võib aga põhjustada hammaste kahjustusi, valu lõualuus või väsimust ja peavalu. Inimestel, kes krigistavad öösiti oma hambaid, on tõenäolisemalt probleeme ka norskamise ja uneapnoega.
Bruksisimi peamised põhjused
Bruksismi tekkimisel võivad mängida rolli mitmed tegurid, nende hulgas:
- Geneetilised tegurid.
- Hambumusprobleemid.
- Psühhosotsiaalsed tegurid: stress, ärevus, närvilisus, frustratsioon.
- Teatud ravimid, mida kasutatakse depressiooni, krampide ja ATH raviks, võivad tõsta bruksismi riski.
- Alkoholi või kofeiini tarbimine ning suitsetamine.
Öise krigistamise põhjuseks arvatakse olevat kesknärvisüsteemiga seotud uneprobleemid, mille teket soodustab stress. Lastel on kõige sagedasem põhjus hammaste vahetumisest tingitud ebamugavus.
Bruksisimi sümptomid
| Mõjutatud piirkond | Nähud ja sümptomid |
| Hambad | – Lamenenud, mõranenud, murdunud või lahtised hambad. – Kulunud hambaemail, mis paljastab hamba sisemised kihid. – Hambavalu või hammaste (üli)tundlikkus. |
| Lõualuu | – Mälumislihaste pinge, väsimus, valulikkus. – Alalõualiigese naksumine või lukustumine. |
| Pea ja nägu | – Peavalu. – Ebamäärane valu näo-, kõrva- või kaelapiirkonnas. |
Bruksismi diagnoosimine
Bruksisimi diagnoosimiseks võidakse teha järgnevad uuringud:
- Küsitlus meditsiinilise ajaloo kohta. Hambaarst küsitleb sind sümptomite, nende tekkimise aja ja stressitekitajate kohta. Ta võib küsida ka, kas sinu kaaslane on märganud öist hammaste krigistamist.
- Füüsiline läbivaatus. Hambaarst kontrollib sinu hambaid kahjustuste suhtes. Samuti kontrollib ta lõualuud ja nägu valu või helluse suhtes.
- Uneuuring. Magades jälgivad andurid sinu kehafunktsioone (ajutegevust, pulssi, hingamist ja muud). Test võib sisaldada heli- ja videosalvestusi. Test viiakse tavaliselt läbi unekeskuses.
Bruksismi ravi
- Käitumise muutmine. Muuda suu ja lõualuu puhkeasendit, et vähendada hammaste kokkusurumist ja krigistamist. Jälgi teadlikult oma käitumist ja püüa vältida halbu harjumusi, nagu hammaste kokku surumine pingelistes olukordades või raske füüsilise pingutuse ajal, näiteks trennis.
- Stressi juhtimine. Vähenda stressiga seotud reaktsioone, mis võivad põhjustada bruksismi. Proovi lõõgastavaid tegevusi, näiteks joogat või meditatsiooni, vajadusel otsi abi nõustamisest. Ka B-vitamiin aitab vähendada stressi.
- Suukaitse. Kasuta suukaitset hammaste eraldamiseks. Suukaitse takistab öösel hammaste kokkusurumist ja aitab mälumislihastel lõdvestuda, hoides ära hammaste kahjustumise.
- Hambaravi. Lase aegsasti parandada mõranenud või kulunud hambad. Vajalikuks võib osutuda ka hambakroonide paigaldamine.
Kuna hammaste krigistamine võib toimuda unes ja jääda märkamatuks, on oluline teada selle märke ja sümptomeid ning käia regulaarselt hambaarsti juures.
